Maksudeta: 52.77€
Hiline sort. Kasvuaeg tõusmetest saagini 150-160 päeva, pead ümarad, natuke lapikud, kaal 4-5 kg. Valmimine ühtlane, säilivad hästi ja sobivad ka hapenduseks.
Kapsapeade moodustumine lõpeb oktoobris. Kapsapea on oma kujult ümmargune, tipust kergelt kokkusurutud. Leidub ka lapikum vorm. Ühe keskmise kapsapea kaal on 2-4 kg, ideaalsetes tingimustes aga 5-6 kg. Leherosett ei ole väga laiuv – 65-80 cm läbimõõdus (üksikutel eksemplaridel kuni 100-110 cm). Alumised lehed on veidi tõusvad. Pealmised lehed, mis katavad pead, on helerohelised, läbilõikes on kapsapea valge. Kapsavars on väike, leherood peenikesed. Struktuurilt tihedad, kapsalehtede vahel tühikuid praktiliselt pole, seepärast on isegi väikesed pead kaalult üsna rasked. Väljaistutamisest kuni saagi koristamiseni kulub 110-125 päeva. Kui külvate otse seemned maha, siis kulub 150-160 päeva. Saagikus: 8-10 kg/m2 (850-900 ts/ha).
Sordi “Kivipea“ head ja halvad omadused:
* Maitseomadused. Kapsast saab tarbida nii värskelt, kasutada suppides ja soojades toitudes, hapendada talveks. Niisugune universaalsus on tingitud suurest suhkrusisaldusest.
* Kapsapea tihe struktuur
* Vastupidav lõhenemisele
* Külmakindlus
* Vastupidav kuivadele ilmadele (sort on spetsiaalselt kohanenud palavale ja kuivale ilmale).
* Vastupidavus haigustele (praktiliselt ei haigestu fusarioosi ja harva kahjustub mädanikust).
* Hea transpordikindlus (kaotab vähe kaubanduslikus välimuses ja tarbimisomadustes isegi kauge maa taha transportides).
* Pikk säilimisaeg (hoiutingimuste järgimisel talve lõpuks maitse märgatavalt paraneb).
- Puudusena märgitakse mõnikord puiseid ja mitte liiga mahlaseid lehti. Kuid see on kõikidele hilistele kapsasortidele iseloomulik.
Eng.: White Cabbage. Suom.: Keräkaali (valkokaali). Sven.: Vitkål. Bot.: Brassica oleracea var. capitata L.
Valmistatakse segu mättamullast turbast ja liivast (1:1:1,5). Mullakiht kastis on 5 cm, seemned külvatakse 1-1,5 cm sügavusele 3 cm vahedega. Taimed pikeeritakse 2 idulehe faasis. Väetatakse ühe pärislehe faasis esimest korda, teine kord nädal enne väljaistutamist.
Hoolsad aednikud karastavad taimi 2 nädalat enne välja istutamist - viivad värske õhu kätte järk-järgult pikendades seda aega. Nii kasvatatakse varase ja hilise kapsa taimi. Külvi ei tehta enne 25. märtsi ja mitte hiljem kui 10. aprill.
Kapsast külvatakse järgmiselt- kõigepealt varane, siis hiline ja siis keskvalmiv. Hilist kapsast külvatakse kile alla 10 cm reavahedega ja 3 cm taime vahedega. Kuna hiline kapsas kasvab külvist saagi valmimiseni kõige kauem - 150-180 päeva haigestub ta kõige enam juuremädanikku. Teda võib kaitsta kui istutuse alla anda tuhka (300 g meetri kohta) või kasutatakse happelise mulla kindlaid sorte.
Kas teate, et ... kapsapea suurus oleneb valmimisajast (ja sortidest). Sellepärast jäetakse varaste sortide istutusvaheks 30-35 cm (reavahe 40-50 cm), keskvalmivatel 50 cm (reavahe 50-60 cm) ja hilistel 60-70 cm, reavahe jäetakse samaks. Kui taimi istutada tihemalt jäävad pead väikeseks (neil on väike toitepind).